Sellega finaalikaotusega sai minu U21 manageerimine läbi.
Järgmiseks tsükliks ma ei kandideeri. Pole aega. TUlevikus ei välista aga praegu mitte.
Tänan poolehoiu ja kaasaelamise eest.
Oli huvitav, aga ennekõike aeganõudev.
Minu esimese U21 peatreeneri-hooaja Eesti poisid olid heal tasemel. Napp väljajäämine MM-turniirist tegi tuska.
See, et sellel hooajal lohutusturniiril nii kaugele jõudsime, pole mitte minu teene vaid hea loosiõnn.
Selle hooaja Eesti U21 on eelmisega võrreldes o l u l i s e l t kehvem.
Seepärast ka leidsin, et abitreenerite süsteem tuleb Eestis lõpuks ära teha ja ühe erandiga on see ka õnnestunud.
Minu teada meie VÄ abitreener on ja ei ole kah. Ei toimi.
Noormängijaid olen hoolega skautinud, enamus parematest on tabelis ja nende arengumuutused samuti sinna kantud.
Uuel peatreeneril on võimalik sellelt baasilt edasi mina ja planeerida käike ette ise, mitte kogeda seda, mida mina ja teised enne mind - näha sõjaväge vahetult enne lahingut.
Ideaalis peaks koondise peatreener koondist juhtima järjest 2 tsüklit. Esimesel saab ta suuresti selle taaga, mis eelmine treener tegi või tegemata jättis, aga teisel tsüklil saab ta sel juhul küll vaid ennast kiita või laita, kui meeskond pole tema nägu ja tiitel ei kuku. :)