Mega tore kui siin ka foorum elavneb, teinud mängude kokkuvõtteid ja nüüd kui tähtsad mängud selleks hooajaks läbi, siis äkki õnnestub rohkem arutelusid meie tuleviku osas ka tekitada. Tuues managere koondisele ja selle käekäigule lähemale võiks pikas plaanis tuua edu kogu meie kogukonnale. Meil ju aktiivsete manageride hulk päris märkimisväärne, seega erinevad arvamused ja teempüstitused igati oodatud. Aga nüüd mängu juurde ja lõpus Sepa personaalküsimus ka 😊
Eest – Šveits
Tsükli alguses oli juba veits kartus, et Šveits võib viimases voorus ebamugavaks osutuda, aga pigem oli see kontekstis, et me ei saa rahulikuga päris minna seda mängu mängima.
Innustus - Šveitsi käigud tsükli jooksul tekitasid kõige rohkem küsimärke. Rumeenia vastu tie vs crunch ja Soome vastu ka vähem (tagantjärgi ilmselt ka tie). Ülejäänud mängud ka tiega, aga see igati loogiline. Klubikorvpallis maailma 3.manager, seega päris mees metsast ka pole, aga neid tagamaid las uurivad sealsed managerid. Meie läksime Soome vastu täispangale ja ülejäänud mängud olime ka kogunud. Nüüd normal-normal mäng (Innustus 7), seega nende ebaratsionaalne innustuse kogumine andis neile kindlasti selge eelise. Teoretiseerides oleks võinud Soome vastu normaalne ka töötada, aga reaalselt oli mängu kaal suur ja Soome oleks vabalt võinud ka agrega tulla.
Taktika – nende põhi torn oli vormist väljas ja meie lühikesed mitte parimas vormis, siis sai korvi alust rünnata ja kuna pingi pikkus ka meie kasuks (müügis olnud pingimehe järgi isegi päris arvestatav vahe), siis oli soov ka kiirele rünnakule. Kaitse poolelt oleks ilmselt tõesti 3-2 valik paljugi päästa võinud, nende välimine keskendumine tagantjärgi isegi loogiline. Lisaks meie meeste kaitse skillid pigem ilmselt soosivad ala kaitset, Soome vastu toimis isegi maru hästi. Eriti on probleemiks meie pikkade kaitse, sest arvestatavatel koondistel on vastu panna üldiselt viskavad pikad ja meil pole selleks meeste valikul head vastust.
Meeste valik – vormi kõver oli üks hooaja kehvemaid. Luik ja Taara hea oli eriti valus, ideaalis oleks mõlemad põhis olnud. Täht, Kaal, Hindpere kolmikust oli Hindpere ainuke, kes eeskujulikus vormis oli ja tõttöelda oleks võinud rohkem kaaluda tema toomist. Täht ja Kaal ma ei näe, et oleks nii palju juurde andnud. Noorematest tagameestest oli plaan keegi varusse tuua, aga Hindperet oleks olnud võimalus ka põhisse usaldada ja oleks kaitses ilmselt paremini hakkama saanud kui Vaabel. Nii tark saab muidugi ainult tagantjärgi olla
Nahasepp oleks oma eeskujuliku lähedase vormi tõttu vabalt võinud põhis alustada, aga pigem oli peale mängu esimene emotsioon see, et sel juhul PF kohal ja Heidemann C peal alustanud. Oleks ala vastu pannud, siis ei oleks muidugi vahet olnud ja Karelson oleks põhisse jäänud. Sepp SF kohal pean teda natuke ikka kaitsma, pole mees nii kehv kui sa arvad, meie meeskonna parim KOS ja noortest parima kogemusega sammuti. Kuna oli teada, et vastastel tuleb seal positsioonil SG, siis valisime parima välise kaitse vastu (Luik polnud vormis), sammuti soliidne lähivise justkui sobis meie taktikaga kõige paremini. Viskele orienteeritud mängumees, aga SF kohta justkui täitsa normaalne sööt ka siiski.
Et jätkata arutelu, siis mis meie manageride kogemused ja nägemus ütleb, kas mida paremad visked, seda kõrgem peab ka sööt olema, et visete valik püsiks kvaliteetsem? Nt 15-15 visked ja 10 sööt, 18-18 ja 12 sööt, 20-20 ja 13 sööt jne. Või millist vahekorda keegi eelistab?