BuzzerBeater Forums

Eesti vs Horvaatia - mängujärgne pressikonverents

Enne mängu:
Meeskondade vormid olid üsna võrdsed. Väike eelis meile, sest omasime kahte mängijat eeskujuliku vormiga. Kuna üldine vormide tase oli mõlemal meeskonnal madal, siis sai otsustatud mängida korvi alla. Arvamus oli, et kaugelt loopimine oleks väga telliste viskamiseks läinud ja siht oli aeglasema tempoga korvi alt seda vältida. Ajalooliselt oli Horvaatia eelistanud samuti korvialuseid taktikaid ning peamiselt kiiremaid temposid. Sellest tulevalt sai valitud ka sisemine ennustus ning öeldud, et kui tulevadki väljast, siis las loobivad oma telliseid madala vormiga.
Teada oli, et selles alagrupis kus me mängime on täna vaja võitu, et rääkida vahegruppi jõudmisest. Kuigi ka siis oleks see raske, sest grupi kindlad favoriidid on maailma nr 1 Iisrael ja väga tugev Prantsusmaa. Aga võit oleks jätnud meile vähemalt mingigi võimaluse.

Mäng:
Mäng algas ning tuli välja, et vastased olid otsustanud hoopis Aktiivselt liikuda ning ennustuse võis visata prügikasti. Samas algus oli tugev ning haarasime kiirelt 10-15 punktise edu. Kaitses olime tugevalt peal, mis kajastus ka meie kõrgemas vigade arvus. Samas vahe püsis stabiilne ning esimese poolaja võtsime kindlalt 62-50 edunumbritega.
Ka teine poolaeg tiksus samas rütmis, kus vahe ei langenud peaaegu kordagi alla 10 punkti. Karta oli ainult kurikuulsat BB neljandat veerandit, aga ka see tundus selles mängus ainult kuulujutuks jäävat. Kuniks....
Mängu lõpuni oli jäänud 1 minut ja 36 sekundit. Meie oleme 13 punktiga peal (118-105) ning vastaste SG Banadinovic leidis täiesti uue hingamise. Visked hakkasid kukkuma igast asendist ning meie kurvastuseks olid need peamiselt kolmesed. Me olime küll vabaviske joonelt üsna soliidsed, aga selline kolmeste laviin võttis ka koondise kaptenil Sepal värina sisse. Tulemuseks viimase sekundi viskest 130-130 viik. Vastased viskasid meile 25 punkti 96 sekundiga. Ma arvan, et minu silmad pole sellist comebacki veel näinud. Selliseid, mis algavad neljanda veerandi algusest on olnud küllaga, aga nii hilist lüket ja nii suureskoorilist liikumist kindlasti mitte. Seda kõike peamiselt ühe mehe sooritusest ja meie koondise "nö" kaitsespetsialist Raik vastu. (enne mängu sai ju korrutatud, et tulevad ju sisse ründama, Raik hoidis tugevat meetrist vahet ja kohati isegi ei hakanud kätt tõstma, isegi kui sama mees oli 5 kolmest järjest kotti pannud).
Ok. Läheme siis lisaajale. Seisult 141-141 saame korvi ning mängida on jäänud ainult 1 sekund. Imelisel kombel panevad vastased pika ülevälja söödu ja viigistavad seisu. Juba teine kord, kui mäng pmts käes oli.
Teine lisaaeg, vastaste parimad mehed on juba vigadega välja langenud, aga tundub, et meie põhidele on minuteid kogunenud juba liiga palju. Korvid ei tule ja kaitses jääme hiljaks. Teeme veel viimase lükke ja jõuame 2p vaheni, aga vastaste kastanid toob jälle välja sama mees, kes uhab nüüd juba kinnisilmi.

Lõpptulemus: 157-163 KAOTUS.
Ühehäälne MVP: D. Banadinović 45p, 11-14 kolmesed. Neist 29 punkti alates 4nda veerandi murdepunktist.

Kurb. Olen löödud. Abitreener Elumees istub pinginurgal ja kurdab, et tal vb needus küljes.
Alustan ametiaega kaotusega ning kripeldama jääb valesti tehtud ennustus. Läheme eluga edasi ja järgmine nädal kohtume Iisraeliga, kes just värskelt MM tiitli koju tõid. Saab olema raske. Äkki vormide jumal õnnistab meid millegi imelisega, aga isegi siis saab raske olema. Aga seda järgmine nädal. Praegu lapime natukene haavu, sest kaotus oli valus. Väga valus. Nagu esimeses lõigus mainisin, siis sisuliselt elu ja surma peale. Nüüd peame minema lootma surnud ringi ja punktidevahe peale.

Positiivne - Meid oli Discordis omajagu, kes lives mängule kaasa elasid. Aitäh teile ja ootame ka teisi.

Eesti vs Iisrael - mängujärgne pressikonverents

Enne mängu:
Iisraeli puhul on tegu just värskelt maailmameistriks kroonitud meeskonnaga, kellest MM finaali mängisid 10 meest 11st praegu satsi valitud mehest. Suuresti sama koosseis, mis neile eelmine hooaeg karika koju tõi. Juba enne hooaja algust oli oodata, et ilmselt nende vastu meie püüdma ei lähe ja peame proovima oma võimalused ümber nende mängida. Nagu eelmisest nädalast näha, siis kahjuks meie meeste närv ei pidanud Horvaatia vastu, mis pani muud sõjaplaanid peas küpsema. Iisraeli vastu sai kõvasti kaalutud, kas minna värskeid meistreid üllatama või mitte. Hooaja alguses pole innustused veel liiga eest jooksnud ja nö üllatused kergemad juhtuma. Ammugi ju teada, et meil eestlastel meeldib tugevate vastu tugevasti mängida ja nõrgemate vastu sitasti, miks siis mitte veel tugevamalt proovida. Otsustasime seekord siiski passida, sest võimalused tundusid olevat liiga väikesed. Esiteks olid meie esikahurid Sepp (vigastatud) ja Allas (reisis jälle klubide vahet) mängukõlbmatud ning rivistus oli selleks mänguks hõre. Samuti olid värsked meistrid juba hooaja teiseks mänguks 11st mehest kümme eeskujuliku vormi peale ajanud. Meie mehed tegid alles eelmine nädal liivakarjääris põhja ning enamus meestel oli vormiks "väga hea". Samuti oli eelmise nädala mängust veel väsimus sees ning satsi innustus madalam kui vastastel.
Läksime mängima aeglast tempot, et vastaseid mitte liiga hoogsalt jooksma lasta. Ideaalis oleks soovinud mängida 3-2 ala, aga võimalus, et vastased tulevad sisse oli liiga suur. (Seda nad ka tegid)

Mäng:
Suuresti näitasid värsked maailmameistrid kohe esimestel minutitel, et meie külapoistel siin liiga pikka pidu pole. Vahe lükati kiirelt kahekohaliseks ning sealt see rong veerema hakkas. Ega siin suuresti väga midagi mainida polegi. Kannatlik taktika toimis suuresti sedasi nagu oleksime soovinud. Kuigi tagaliin võttis mõned visked rohkem kui mõistlik, siis pigem jaotusid visked enamvähem soovide kohaselt. Lihtsalt sisse ei pandud. Tabavus 30.6%, mis on suuresti BBs selle satsi visketabavus, millest traktoriga üle sõideti. Positiivse poole pealt, siis ründekulg ja laud toimisid hästi. Oleks mäng vähe võrdsem olnud, siis oleks meil nendes näitajates päris hea ülekaal. Ka vastaste visketabavus polnud midagi suurepärast, aga nad olid kaitses lihtsalt peajagu üle. Kuna vahe läks kiiresti suureks, siis seda vähem sooviti ka vahetusi teha ning meie varud väga palju võimalust ei saanud. Väsimus viimasel veerandil ei aidanud sealt vahe tagasi kerida vaid venis veelgi suuremaks.

Lõpptulemus: 100-61 KAOTUS
MVP: L. Augustine 23p, 10-17 visked, 6 lauda

Oodatud kaotus. Liiga palju selle mängu pärast ei muretse. Nüüd peab järgmistes mängudes vaatama, et ei komistaks. Loodame rohkem mänge mitte ära anda ja rõhuda punktidevahele. See on meie lootuseks, kui soovime veel vahegrupist edasi saada.

Jõudu ja proovime järgmisteks mängudeks mehed vormi saada.

Hei hei!

Pole kahest eelmisest mängust kokkuvõtteid kirjutanud ning proovin nüüd seda olukorda natukene heastada.

Eesti vs Portugal 121-128.
Mängu eel teadsime, et meil on nõks madalam innustus ja ilmselt liiga kergelt mäng ei tule. Sellest tulenevalt sai pandud kah kõrgem innustus, aga muus osas olid kaardid pigem meie käes. Parem vorm ja teadaolevalt nõks paremad mängumehed. Kuigi nende NT juht oli samuti uus, siis tundus, et vangerdus on üsna sarnane meie tehtud muutusega, kus eelmine juhendaja on tugevas toetavas rollis. Seega võisime olla üsna kindlad, et nad ennustavad sisemist ja langesid meie võimalused välise või tasakaalus rünnaku peale, sest võrdses mängus otse ennustusse mängida ei soovinud.
Suurim ülekaal tundus just C peal ning välises rünnakus. Tagant järele tarkusena, oleks pidanud vaatama rohkem meie teiste meeste ründe tugevusi ning keskenduma pigem tugevatele sisemistele visetele. Kuna varudega neil liiga hästi polnud läksime mängima mängu, kus lootsime C positsioonil oleva 286k mängumehe välja foulida. Kiired 4 viga esimesel poolajal oli hea märk, aga sinna see jäi. Mees mängis mängu lõpuni ja sai oma meeskonnast enim minuteid (39). Väga südikas mäng Portugali poolt. Ise põrusime jälle täielikult kaitses lastes visata kolmel veerandil üle 30 punkti, siinkohal ka meie ennustus läks mööda, sest ka Portugal ilmselt kartis sama asja nagu meie nende vastu. Juba teine tähtis mäng, kus põrusime just eelkõige kaitses.
Kui enne olid veel lootused edasipääsule olemas, siis peale seda kaotust olid need kadunud. Üsna nukker algus minu karjäärile. 0-3
Mängu MVP: E.Amaro 26p, 9lp

Mäng Azerbaidžaani vastu oli pigem kerge trenn 78-148. Ning seal väga küsimusi ei tekkinud.
Olime paremad nii vormides, mängijates kui ka kõiges muus. Tulemuseks üsna vabas vormis lahmimine.
MVP: Rae 18p 8-8 visked väljakult, 7lp, 2rs. (Sepp (24p), aga mis teema meil nende kolmestega ikkagi on 0-5 väljakult ja sedasi MVP-d ei jaga)

Läheme siit ainult edasi ja anname kõikides mängudes endast parima. Keegi ei saa siit lihtsat võitu.

Lihtsalt märkusena, siis Prantsusmaa pingutas rohkem ja võitis Iisraeli, aga peale seda olid järgmises mängus Portugaliga pea sama moodi hädas nagu meie. Panid rohkem, aga mäng oli ikka tasavägine, lõpuks muidugi said nad siiski võidu.

Teen siia lähipäevil väikese kokkuvõtte hooajast. Ütlen juba varakult, et järgmise hooaja lõpus uuesti siia ametisse ei kandideeri. Soovisin H70 projektile keskenduda, aga võtsin liiga palju asju oma lauale ning poole kõvaga tundub kah nagu mõtetu teha.

Seniks kossumehed lubas sellise mehe müüki panna. Usun, et tol mehel võiks täitsa koondiseses mõnda mänguminutit jaguda kellel soovi on. Ta küll päris algviisikusse ei mahu, aga olenevalt taktikast võib täitsa lineupi pääseda.

Anton Prokhorenkov (46484590)
TSP: 145

Hei Eesti BB rahvas!
Olen siia võlgu ühe uuenduse enne algavat uut hooaega.

Eelmise hooaja lõpetuseks võiks öelda, et peale väga rasket hooaja algust võitsime kõik järgnevad alagrupi mängud. Ju oli siis pinge maas ja mehed enam ei väristanud. Nagu juba eelnevalt mainitud, siis sellest kahjuks jäi väheseks. See selleks ja liigume uue hooaja ja lohutusturniiri juurde.

Algaval hooajal on meeskonnas 12 peamist tugitala, kes käisid selle hooaja alguses Inglismaal laagris. Võitsime seal 117-128 sõprusmängu ja läheme nüüd hea emotsiooniga lohutusturniiri mängima.

Enne hooaja algust on positiivne uudis see, et noori ja huvitavaid tulevikumängijaid paistab siit sealt. Loodame, et nad saavad tublilt trenni ja paari järgmise hooajaga koondiserivistusse.
Siia kõrvale mitte nii hea uudis on see, et meie 12st mehest 5 on see hooaeg 33 aastased. Ilmselt selle ja järgmise hooaja mängivad kindlasti veel, aga peale seda peab noorte poole vaatama.

Esimesed kaks lohutusturniiri mängu ei tohiks liiga rasked olla. Mängime need ära ja vaatame, mis loos meile edaspidi näitab.

Edu kõigile!

Hei

Tõmban viisakalt otsad kokku.

Paar sõna lõppenud lohutusturniirist. Jõudsime top 4 hulka, mis on väga hea saavutus ning tulemuse üle kindlasti nuriseda ei saa. Oleks võinud veel viimases mängus Prantsusmaa vastu vähe parema esituse teha, aga vormid ei võimaldanud väga navigeerimist ja läksime kõik või mitte midagi teed.

Eesti koondise põhituumik on nüüdseks 34 ette kerinud ja minu enda mängumees võttis ka juba ühe alumise kaitse kohe alla. Ilmselt annab märku, et juba rassitud küll. Aga tore on näha, et siit sealt on tegelikult noori peale kasvanud ning kohati isegi tegu paremate kujudega kui kunagi varem. Tuleval tsüklil ilmselt Kalle Pärn ja Eimar Kütt võtmas tagaliini kohustusi üle. Sepale esialgu kohe head asendust võtta pole, aga loodame, et keegi kasvab ikkagi peale. Ja ilmselt kannab Sepp veel paar hooaega - mängija kogemus jookseb ikkagi juba odomeetrile teist ringi peale. Äärte peal on lootust Kruuse, Rae, Paju ja Järve tegevusi näha. Neist esimesed kaks vahetasid klubi ning loodame, et vormi probleemid on nüüdseks seljatatud. Ning pikkadest proovib Orro jõuda tasemele, et suudaks täita põhirolli. Seni abistavad Toomel, Eelrand ja Haljasorg ning meie kaks 300k-st palgaõgardit. Aitäh meeste treenimise eest !

Valimistel on nimekirjas jer ja Ats Võtsmüts. Usun, et esimene tutvustust ei vaja ning kogemust küllaga, et meie vanuritest veel viimane pigistada. Alagrupp on see hooaeg ikkagi paljulubav. Teise kohta ei oska väga öelda, aga täna mängin kohe temaga liiga avamängu ja mängijaturul tegutseb aktiivselt. MINGE HÄÄLETAMA!!

Ise ma ära ei kao, võtsin natukene palju kohustusi ja mängu nautimine muutus veits tööks. Puhkan hetke ja siis võtame Eesti BB noored veel usinamalt esile. ;)

SiimV

Meie koduse koondise praegune tulemus ja plaan hooaja lõpuks/järgmiseks hooajaks

Usun, et minu treeneri populaarsus (53%) kajastab meie praegust tulemust üsna hästi. Eks kindlasti kajastab see ka teadmatust, et miks need tulemused ikkagi sellised on olnud. Ka endale ei tule see % üllatuseks.

Senine hooaeg: Praeguseks oleme 2-3 seisuga alagrupis neljandal kohal. Me sooviksime, et see oleks 4-1 ja kui enda praak välja arvata, siis võiks tulemus olla 3-2. Natukene lähemalt.
Sloveenia - Võtan siin kogu süü enda peale. Teada oli, et mingi sisemine suunitlus tuleb. Ka sisemine iso oli täitsa laual, aga meie alumised polnud too mäng üldse vormis ja neil polnud ülemised. Tundus üsna reaalne, et kas täitsa alla või 2p alasse ja sealt kah selline lüke. Taktika täiesti mööda ja püsis ikka tasavägine. Kahju.
Prantsusmaa - Tundub, et nemad kartsid meid rohkem kui meie nende võitmist reaalseks pidasime. Värsked maailma meistrid ja neil oli pmts terve sats müügis hooaja lõpus. Teades, millised mehed neil lineupis, siis me neist ikka kaks või kolm klassi nõrgemad hetkel. Punktide vahe pole selles mängus isegi nii suur kui suur meie oskuste erinevus tegelikult praegusel hetkel on
Rumeenia - Taktika/reitingute poolest peaks nagu tulemus meile rääkima. Aga pole ja selle asemel üsna suur kaotus. Üllatav. 2p alasse oleks ilmselt natukene abiks olnud, aga see tagant järele tarkus. Ütlen ausalt, et eeldasin sellest mängust pigem võitu kui mängu alguses taktikaid vaatasin.
Ja siis veel kaks kohustuslikku võitu, millest šoti mäng üllatavalt keeruline..
Hooaja lõuks meile kaks võrdväärset vastast. Loodame sealt ikkagi meile positiivset tulemust. Tagasi pole nagu väga enam midagi hoida.

Aga miks sellised tulemused?
Meie parim mees hooaja alguses 36 aastat vana ja isegi vaatamata sellele, et mees on -10 teinud, siis KOS poolest oli temast ainult 1 mees ees pool ja too mees oli eelmine nädal müügis, sest meeskond ei olnud enam aktiivne. Tähendab, et meie kõige tugevam mees pole see hooaeg kordagi vormis olnud ja paremuselt teine on nii vana, et ei tohiks üldse enam koondisesse mahtudagi. Ehk olukord on üsna nukker. Meid kandnud tuumik on tänaseks 33 ja vanemad. Noorematest on 1-2 teravamat nime, aga peale nende ühe kahe pole väga kedagi nii tugevat, et meie koondist heade tulemuste poole vedada. Noortest küll mõningaid nimesid paistmas, aga nad pole veel nii küpsed, et võitute peale mängida. Tänasel päeval avada turg, siis ainult üksikud mehed pääseks KOS poolest esilehele. Samal ajal kui paremad koondised mahuvad 12 mehega sinna ära (nt Prantsusmaa).

Mis saab edasi?
Kaks mängu veel ja peale seda jääb koondise kõige vanemaks mängijaks Andres Paju (28). Tuleb see lüke ära teha ja uuesti ehitama hakata. Noortest kasvab peale küll ning kahe kolme hooaja pärast võiks jälle kõrgemaid tulemusi püüda. Hetkel oleme muidu natukene kahe küna vahel, kus noored mängu ei saa ja vanakesed enam tippu mängida ei suuda. Noortest, kes koondisesse mahuvad on natukene pikem jutt meie discordis (küsige linki). Siin avalikult ei hakka kõigi KOS numbreid lahkama.

Loodan, et pilt nüüd vähe selgem. Aga küsige julgelt, miks nii või naa. Imestan, et keegi pole siiani foorumis kurtmas käinud.

Elame väikese mõõna üle ja treenime Eesti poisse edasi!
SiimV

Hooaja teine pool oli natukene edukam.
115-101 võit Tšehhi üle. Mängust mainiks nii palju, et meie järelkasv alumiste osas on õnneks ühe paremate väliste kaitsetega. Ja seega muutub Kannatlik + parim skoorer C peal lahendused meie vastu üha vähem tõhusateks. Too mäng sai vastane sealt küll üsna palju peale uhada, aga õnneks peaks taolise taktika kaitsmine järgnevatel hooaegadel üha paremaks minema.
Eile saime 92-84 võidu Rootsi üle. (270 vs 64 aktiivset manageri). Arvestades manageride numbreid, siis see vahe võiks kindlasti suurem olla, aga hooaja lõppu ka natukene õnnestumist ja õige ennustus aitasid mängu ikkagi stabiilselt kontrolli all hoida ning vahe liiga väikeseks ei läinud.

Sellega on kahjuks meie NT põhihooaeg lõppenud. Jäime peale ebaõnnestunud algust neljandale kohale. Peale kolme esimest mängu kartsin isegi hullemat ehk seegi tulemus lõpuks rahuldav.
Ühes sellega (nagu ka eelmises postituses kirjutasin) lähevad koondise mängudest puhkama järgmised mängijad ⛳🏝️:
Kasper Sepp (36) - Saavutas #1 enim punkte rahvuskoondise eest. Selle tulemuse ületamine läheb kindlasti raskeks. Ideaalis nii pikka koondisekarjääri ei sooviks rohkem näha. Praegune näitab lihtsalt meie suurt puudust tipp-tipp meestest. Sepp oli ka eilses mängus üleplatsimees. Jään huviga ootama, kes tema KOS numbrid üle teeb.
Indrek Kruuse (33) - Väga tugev VÄ. Meest jääb kindlasti kummitama küsimus - mis oleks? kui 26a meeskonda vahetanud mängumees oleks saanud jätkuvalt tugevat trenni ja olnud vähemalt enamuse hooaegadel vormis. Seda kahjuks India klubi ei võimaldanud pea 5 hooaega ning tõelisest tähesärast jäi ikkagi just see puudu. Potensiaali oli selleks küllaga.
Kalle Pärn (33) - Alati usaldusväärne. Läbi spallersi heade tulemuste on mees kindlasti kasvatanud keskmisest tunduvalt rohkem kogemust ning pea alati on mees olnud parimas vormis. Just Pärn oli üks esimestest meestest, kes võimaldas meile tagaliini, millega saab ka meeldivalt alumisi rünnakuid mängida.
Aivar Raik (32) - Kalle Pärna parem käsi kui nii võib öelda. Rohkem kaitsele spetsialiseeruv mees on olnud tänu oma stabiilsele vormile väga hea lisa koondisele. MVP kohta on tegu väga ideaalse mehega. Kuigi mehel on 1 hooaeg veel ilma langusteta kindlasti ees, siis suurt pilti ta koondise jaoks muuta ei suuda.
Eimar Kütt (33) - Sellel hooajal vormi probleemide käes piinlev Kütt kahjuks line-upi ei pääsenudki. Praeguses lineupis oleks mees kindlasti üks põhilisi tegijaid olnud, aga tulevikus loodaks, et selline ehitus (155 KOS ringis) võiks pigem tavaline reaalsus meie koondises olla.
Nende teenekamata meeste kõrval tooks veel välja Margus Eelranna (33), kes sai Rootsi vastu isegi platsile. Mees on hetkel viimane puhas C, keda platsil kannatab jooksutada. Samuti halli regiooni jääb Heldur Järv (31). Mees on väga ilus ja ühtlane PF, kes kindlasti meie koondisele viimastel hooaegadel kasuks olnud. Kahjuks puudub see miski, mis temast just selle mehe teeks, kes suudaks meid järgmisele tasemele tõsta. Pigem olnud tugev rollimängija.

Aitäh kõigile meestele, kes siin nimistus kajastatud said. Ilma nende meesteta poleks me hetkel mitte kusagil.

Aga vaatame tulevikku ja mis sitasti see uuesti! Treenime paremad poisid kui praegused olid ja proovime kusagilt karika ikkagi ära napsata.

Järgnevatel nädalatel mängivad sõprusmänge juba noored ja rohelised. Soovime neile kasvamiseks jõudu ja jaksu ning loodame, et koondise värve esindades saab nii mõnigi kohe trennis isu juurde.

SiimV

Lisan järjekordse postituse siia monoloogide foorumisse.

Nagu mainitud sai, siis pilk on suunatud tulevikku ning järgnevad paar hooaega peaks tulema üsna keerulised. Eriti just tulemuste poolest, sest paljud mehed, keda siin verevahetuses loodaks kasutada pole veel piisavalt küpsed. Mitte ka liiga kaugel, aga kaugeltki mitte nii valmis, et tugevamate riikide 200k+ mehi nüpeldada. Samas meeskonna käekäigule kaasa elada peaks just nii palju toredam olema.
Et natukene praegused liigutused ka BB enda keskkonnas nähtavamad oleks, siis plaan on hetkel selline.
Mehed on suuresti jaotatud kolme prioriteetide gruppi.

Tier 1 - kõige potensiaalikamad, kellest loodaks kõige rohkem.
Sinna kuuluvad sellised 9 meest. Fred Simenson, Orro Raud, Kaupo Tamm, Meelis Ereb, Erki Meikar, Küllo Vee, Paul Orupõld. Võimalik, et paari hooaja pärast ka Alari Palumäe ja Siim Raun kui vigastusi vahele ei tule.

Tier 2 - Rolli- ja varumängijad, kui trenni tublilt edasi saavad, siis võivad ka tegelt vabalt põhis mängida.
Siia kuuluvad Andreas Kama, Oss Ehrlich, Andreas Paju, Rait Hiisjärv, Ott Jõgisman, Rivo Tikk, Hans Hõbe.

Tier 3 - Üldiselt head mehed, aga mõningate puudustega, mis võivad saatuslikuks saada.
Gruppi kuuluvad Ragnar Suurkuusk, Gerd Vana, Priit Niidu, Karl Mustkivi, Mihkel Viigimets, Lavrentiy Ostashevskiy.

Tegu pole kindlasti lukus listiga ning kui kusagilt kasvab mõni kahe silma vahele jäänud staar, siis kindlasti kaasan ka uusi nimesid.
Aga eelkõige loodan selle postitusega kasvatada teadlikust nendele inimestele, kes tahaks küsida, miks sõprusmängudes on eelistatud mõnda madalama palgaga mängijat. Suuresti on mängu saamisel hoitud silmas seda listi ja vorme ning natukene ka meeste praegust küpsust positsiooni välja mängida.

Praegu lisaks veel nii palju, et kooliraha tuleb nüüd paaril hooajal kõvasti ning ilmselt kukume ka rankingus usinalt, aga peale seda võiks nendest poistest kasvada välja meie seni kõige tugevam grupp.

Edu kõigile!
SiimV