Portugal 118 - 106 EestiProovin kirjutada siia jutu nii detailselt kui vähegi oskan ehk siis mõistate paremini otsuste tagamaid.
Esiteks mängule eelnev info ja analüüs. Portugalil on hiljuti turul olnud päris mitu meest ning arusaam nende tasemest oli päris hea. Selle info põhjal võis juba ka kohe öelda, et neil on hetkel väga küps sats, mida juba mõni hooaeg on vedanud PG kohal olev Cepeda, kaua alumist jõudu tugevdavad Barbosa (praegugi müügis) ja Bentes ning SF peal kulgev Monteiro. Need mehed ilmselt oma karjääri parimas vanuses hetkel ning lisaks sellele teades, millised mehed kohati isegi platsile ei pääse, tundus meie praegune tase veel päris nõrk olevat. Just peamiselt tagaliinist, aga sinna jõuame me veel uuesti tagasi.
Nende treener on juba päris mitu hooaega sama olnud ning just sama tuumikuga mängiti eelmise hooaja lõpus lohutusturniiri play-off. Mõlemas kaalukamas mängus mindi 2p alasse teed ning neil on selle rünnaku jaoks väga tugev sats. Kui teada, et vastu tuleb neutraalne mees-meest, siis ütleks et 2p alasse on neil kindlasti tugevam valik.
Sealt ka nüüd loogika. Meie tagaliin on selgelt nõrgem, alumistega suudame so-so matchida. Mängides ohutut mängu, siis 3-2 oleks meie kaitse valik pea alati. Eriti veel praeguses faasis. Meie alumised peavad seal kindlasti paremini vastu kui mees-meest kaitses ülemised peaksid. Samuti olles enda meeskonna vastu ikkagi positiivselt meelestatud, siis tahtmine uskuda, et me hirmutavad välja näeme ja meie vastu peaks vastane ikkagi parimat taktikat kasutama oli liiga suur. See on vb see illusioon, millest pean üle saama. Kui meil lineupis ikkagi <100k mehed veel on.
Ehk panime kaardid sellele, et vastane tahab meie vastu oma parimat rünnakut kasutada ning obviously meil oleks õige 3-2 mängida.
Loomulikult minu oskused viisid selleni, et vastane tuli Aktiivsega.
Mäng ise algas meile kohutavalt. 21-42 esimene veerand. Hiisjärv ja Ereb said sellest enamuse omale näkku. Cepeda ei eksinud esimesel kuuel viskel, millest 4 olid kolmesed ja meie parima välise kaitsega Hiisjärv sai sellest 3 endale. Valus.. Oodata oli, et need mehed teevad, aga mitte sedasi.. Seda kõike veel madalama pingutuse juures. Kuna meie pink on tegelt väga ühtlane, siis ülejäänud mäng kulges tegelt meie tahtmist mööda, aga esimene veerand oli ikkagi liiga suur auk ning sellest me ennast enam välja ei kaevanud.
Reaalsuses ütleks, et siin on ikkagi veel see taseme vahe, kus meil puudu 1-2 ülimalt tugevat tagaliini kuju.. Vähemalt sellist kuju, et päris Dennis Scröder vs Eesti koondis tunnet ei tekiks, kus mees sulle üksi ja igast olukorrast ära teeb.
Mida võtta positiivse poole pealt. Meie paljud varud +/- poolelt plussis. Arvestades, et vastane garbage minuteid ei teinud, siis tegelt suutsime sealt nagu ikkagi mängu tagasi ennast tirida. Samuti meie rünnak suures pildis ikkagi toimis. Meeletuid mõõnasid pigem silma ei jäänud, arvestades et vastane oli oskuste poolest kaitses tegelt üpris tugev. Samuti on alati positiivne toon see, et meie sats läheb jätkuvalt paremaks. Samal ajal kui nende starting 5s olevatest meestest 4 hakkavad varsti otsi kokku tõmbama.
Mängu MVP: Orro Raud. 24p, 15lp, +/- (-3 ainult, parim starting mees). Polegi ammu näinud, et Orro väga tugeva mängu teeks. Ilmseslt ka vastupidavus siin suurt rolli mänginud, aga eile see juhtus. Väga soliidne tulemus ning loodaks, et ta jätkab samas vaimus.
Järgmised kaks mängu on tulemas Poola ja Itaalia vastu.. Juba nimede järgi liiga kõrgele ootusi seadma ei hakka. Proovime ikka, aga ka nende vastu peaks taseme poolest erinevus päris suur olema.
Marsime edasi! Nagu tegelt ka öeldud sai, siis see hooaeg peaks samuti veel ettevalmistuseks minema ning tulemusi ma liiga ei vaata. Kuigi eks see mäng tõi emotsiooni väga välja.. Eriti just peale masendavat esimest veerandit. Tänaseks natukene hinge tõmmates, siis eks see oli ka mõneti vb oodatav.