Kõik on suhteline. Ma olen hingelt juba nii kreeklane, et ega ma siit kuhugi Portugali või mujale niikuinii kunagi ei liigu, äärmisel juhul Eestisse. Aga mis seal ootab? Teadagi. Viis kuud miinuskraade, mida ei ole võimalik armastada (vihkan suusatamist ja jäätunud pudeleid oma voodi kõrval, olgu vesi või kusi) ja siis seitse kuud sitta suusailma. Tänan ei. Pluss inimesed. Võibolla teen kellelegi liiga, aga eestlased ei ole valik number üks, kui me räägime inimestest.
Tegu on: eestlaste puhul (minu tagasihoidliku 37 a vaatluse tulemusel tehtud hinnangutega) peamises osas arrogantsete, endassetõmbunud, mõnikord ülbete (sõltuvalt joobeastmest), argade, teguvusvõimetute, samas väga osavate (halvas mõttes) inimestega. Loomulikult on erandeid, minu sõber nr 1 on ka eestlane.
Mida postiiivset. Eestlased on üsna kiire taibuga. Natuke ärritades hakkavad nad kohe tõde rääkima, mis on muude rahvaste puhul võrdlemisi haruharv.